Nesterovi maja on ehitatud 20. sajandi alguses üürimajana Jelgavas. Maja täpne ehitamise aeg pole teada. Nesterov oli vene tööstur Kuramaa kubermangu ajal. Heakorrastatud üüri kortermaja oli esimene maja Jelgavas, kus ehituse algusest peale oli veevarustus, keskküte ja muud 20. sajandi alguse kaasaegsed tehnoloogiad. Hoone arhitekt - Konstantins Pēkšēns (1859-1928). Esimese maailmasõja massiivne hoone pidas vastu, kui sai kannatada II Maailmasõjas, pärast seda hoone taastati, küll ilma nurgakuplita katusel. Hoone on säilinud tänapäevani paljude originaalsete detailidega hoone fassaadis.

Kunagise Jelgava reaalkooli, hilisema Riikliku Jelgava Õpetajate instituudi hoone rajati 1905. aastal. 1919. aastal panid Bermont-Avalovi väed hoone põlema, see taastati alles 1926. aastal. Sellest ajast alates tegutses seal Jelgava Õpetajate instituut. Alates 1987. aastast on hoones Läti Põllumajandusülikooli Majandus- ja ühiskonnaarengu teaduskond.

1574. aastal Kuramaa hertsogi Gothard Ketleri käsu järgi hakati ehitama Püha Kolmainu kirikut, mida peetakse esimeseks uusehitatud luteri kivikirikuks Euroopas. Isegi kuni Teise maailmasõja lõpuni oli see suurim ja mõjukaim Zemgale kirik, domineeriva Jelgava panoraami osa - 80 meetri kõrguse renessansi stiilis torniga. Paraku pärast kiriku hävimist 1944. aastal seda enam ei taastatud, kuid kellatorn jäi oma kohale. Pärast ulatuslikku rekonstrueerimist 16. novembril 2010, on Jelgava Püha Kolmainu kiriku torn saanud uue välimuse ja on tänaseks muutunud kõige populaarsemaks turismisihtkohaks Jelgavas.

Peetri Akadeemia hoone ehitati ajavahemikul 1718.-1722. kui hertsoginna Anna loss. See ehitati ümber ja kohandati vastavalt Taani arhitekti Severin Jenseni projektile (1773-1775). Hoone ehitati barokkstiilis klassitsismi tunnustega Braunschweig Karolieni näidise järgi. Academia Petrina asutajaks oli E.j. Bironi poeg Peter Biron ja see oli kavandatud nelja teaduskonnaga ülikoolina, kuid moodustati akadeemiliseks gümnaasiumiks. Hoone ees avati 31. augustil 1930. aastal monument Läti Vabariigi esimesele presidendile Jānis Čakstele. Monumendi lõi kunstnik Kārlis Jansons, selle hävitas nõukogude võim. Tänapäeval asub hoones Ģ. Eliase Jelgava Ajaloo- ja kunstimuuseum.

Kuramaa rüütelkoda ehitati 1803. aastast 1805. aastani endise gildihoone kohale. Algselt oli see üks suurimaid ehitisi Jelgavas - kahel korrusel kõrge katusega, kuid suhteliselt kiiresti - 1832. aastal - osutus see kitsaks, mistõttu 1837. aastast 1838. aastani ehitati see ümber Emil Julius August Štrausi projekti järgi. Iseseisva Läti ajal anti hoone Teisele Jelgava riigigümnaasiumile. Hoone lammutati Teise maailmasõja ajal.

Kuramaa Provintsi muuseum asutati 1818. aastal eraorganisatsiooni - Kuramaa Kirjandus- ja kunstiühingu poolt. Ligi 100 aastat toimis muuseum häireteta, kogudes Euroopa tähtsusega kultuurimälestiste kogu. 20. sajandi poliitilised vapustused - sõjad, võimuvõitlus, autoritaarsus, natsionaliseerimine ja tsentraliseerimine tabasid raskelt ka Kuramaa Provintsi muuseumi. 1944. aasta lahingud Jelgava eest muutsid linna rusudeks. Suur rusuhunnik seisis ka kohas, kus omal ajal asus muuseumihoone. 1952. aasta detsembris paigutati muuseum Peetri Akadeemia (Academia Petrina) taastatud hoonesse, kus praegu asub Ģederts Eliase Jelgava Ajaloo- ja kunstimuuseum.

Jelgava loss – kunagine Kuramaa ja Zemgale hertsogi elukoht, hiljem Kuramaa kubermangu halduskeskus, Viestursi mälestusloss, täna Läti Põllumajandusülikooli kodu. Jelgava loss on silmapaistvaima Vene õukonna arhitekti Francesco Bartolomeo Rastrelli varajase perioodi suurim töö ja üks vähestest Jelgava arhitektuurimälestistest, mis on säilinud tänapäevani. Loss ehitati 14. sajandi Liivimaa ordulinnuse kohale kahel ehitusperioodil (1738.a – 1740.a) ja (1762.a – 1772.a).

Uus raekoda ehitati 1663. aastal ja see kuulus hertsog Friedrich Kazimierzile. Kui valitsejal hakkas raha nappima, müüs ta selle 1686. aastal linnale. Alles 1740. aastal otsustas magistraat hoone ümber ehitada raekoja vajadustele. Pärast seda ümberehitamist sai hoone oma barokkstiilis tornikese tuulelipuga. Raekoda hävis Teise maailmasõja ajal.

Tänav Driksa kaldal loodi 17. sajandil. See on korduvalt muutnud oma nime: Upes tänav (Bachstraße, Набережная улица) 17. sajandist 1929. aastani, Jānis Čakste puiestee 1929. aasta 26. oktoobrist kuni 1948. aasta 26. oktoobrini,  I. Sudmalise puiestee 1948. aasta 26. oktoobrist kuni 1989. aasta 13. septembrini, Jānis Čakste puiestee 1989. aasta 13. septembrist tänapäevani. Driksa kaldal asusid maakonna mõisnike kaunid linnamajad, mis hävinesid Teise maailmasõja ajal. Siin asus ka juudi sünagoog ja Medemite loss, kus 1779. aastal elas seikleja Kaliostro. Samuti ka vanim linna õppeasutus - Anna põhikool, mis asutati hertsog Friedrich Wilhelmi ajal. Selles koolis õppis 1872. aastast kuni 1875. aastani Läti Vabariigi esimene president Jānis Čakste.

Valdeka loss (Schloß Waldeck) ehitati algselt klassitsismi stiilis Valdeka mõisa härrastemajaks. 1848. aastal sai selle oma valdusse Reke suguvõsa. Pärast Riia-Jelgava maantee rajamise lõpetamist (1857) otsustati hoone ümber kujundada jahilossiks, sellepärast ehitati see 19. sajandi 70. aastatel ümber neogooti stiilis. Pärast Teist maailmasõda, 1946. - 1954. aastatel asus äsja renoveeritud hoones Läti Põllumajanduse Akadeemia (LPA) õppe- ja katsemajandi „Jelgava“ kontor ning LPA Toiduainetööstuse tehnoloogia teaduskond ja lasteaed. 1990ndate alguses jäeti avariilises seisundis loss maha. Pärast rekonstrueerimist 2014. aastal asub Valdeka lossis Läti Põllumajandusülikooli Keskkonna- ja ehitusteaduste teaduskonna Maastikuarhitektuuri ja planeerimiskateeder.